Vassimised põhjustavad vaimse tervise probleeme

Vassimised põhjustavad vaimse tervise probleemeVabaduse eeldus on vastutuse võtmine
14.06.2024

Society & Awareness (This post in Estonian) 


Pandeemiaaeg lõi mõrad meie eetika- ja teaduspõhisesse maailmapilti ja toimivasse kodanikuühiskonda. Vaid vaimse vormi treenimine, arusaamine ja kodanike julgus võimaldavad siin asju pöörata.

Üks näide, meile näidati pandeemiaajal isegi „Aktuaalses Kaameras“ kuidas valgetes kostüümides hiinlased desinfitseerivad tänavat, sest viirus tapab koheselt kokkupuutel sellega.

Loodud hirmunarratiiv laastas inimeste vaimset tervist ja võimendas kartust rääkida tõde. Viiamast võimendas nn "faktikontroll", mis võimuritele ja suurkorporatsioonidele ebasobiva loo puhul su konto sotsiaalmeedias (ajutiselt) kinni pani. See on taak, millest me pole vabanenud.

Olukord, kus meil on riigivalitsemisel eetikakriis pikemat aega pole asju lihtsustanud. Meie valitsuse elementaarne arusaamatus majandusest on meid juba üheksas kvartal hoidmas Euroopa kehvemate majanduste hulgas ja ilmselt kohe täitub ka kümnes kvartal majanduslangust. Maksutõusud ja uued regulatsioonid saavad veelgi võimendama.

Inimestel on raske vaimselt ja majanduslikult.

Praeguse kriisi juured

Kodanike kaasamise kaotamine Eestis algas vaikselt 2012. a ja sai tuule tiibadesse alates 2014. a, kui tollane valitsus sidus valitsejad lahti kohustusest järgida riiklikke arengukavasid riigieelarve seaduse sabas. Sellega sai võimulolija voli loobuda laiabaasiliste kokkulepete järgimisest.

2015. a järgnes sellele kaasava ja demokraatliku planeerimise kaotamine. Inimesed lihtsalt ei märganud neid protsesse aga nende tulemusel oleme (usaldushääletuspõhises) jõupoliitikas.

Kuidas siit tagasi jõuda kodanikuühiskonna ja õigusriigi juurde?

Esmalt, on vaja teadvustada, et seadustega ei saa kunagi asendada eetikat ega keelata propagandat või valetamist.

Pole kunagi saanud.

Eetilise kodanikuühiskonna ja õigusriigi alustala on julgus välja öelda oma arvamust ja seista teaduspõhise tõe eest.
 

Domineerivad valenarratiivid

Meil on täna toas kolm globaalset elevanti:

  1. vaimsetervisekriis,
  2. tagamata valuutatrükist tulenev võla- ja majanduskriis,
  3. propagandakriis.

Kusjuures kaks viimast võimendavad siin esimest.

Paradoks on see, et hirmunud, stressis, ärev ja vaimse tervise probleemide käes olev kodanik on propagandakülviks soodne. Himus tühistamise ees jääb kodanik vakka. Vaikimine valede laviini all muudab stressi krooniliseks, ärevuse ärevushäireks ja mured psühhiaatriliseks probleemiks.

Vaatame korra vaimse tervise kriisi ulatust. Erinevad küsitlused ja uuringud näitavad (leiad need lingil oleva lehe alaosa slaidiesitlusest), et ca 70-90% inimesi kannatab stressi käes.

Tänaseks on olukord kus 9 inimest 10-st puudub kokku vaimse tervise probleemiga (sh kaudne kokkupuude oma lähikonnas või tööl teise inimese probleemiga nii, et see mõjutab inimese enda elu). Nii ongi WHO andmetel on täna ärevushäired ja depressioon enam levinud kui füüsilise tervise haigused.
 


Vaimne kasvatus on meil koolides aga puudu ja vaimset vormi meist domineeriv enamus ei treeni. Seega enamus on võimetud juhtima oma seesmiseid protsesse ja leidma endast seesmist rahu.

Jordan Peterson väljendab The Telegraph intervjuus selgelt, et "totalitaarne riik on see mida valitseb vale." Meil on aga mitmeid globaalseid valenarratiive ja suurim ning levinuim neist on raha.

Reaalselt on meil kogu maailmas tagatud raha asemel käibel tagamata valuuta kujul krediit. Nn kvantitatiivne lõdvendamine (QE) ja muud tagamata valuuta emiteerimismeetmed on loonud inflatsiooni.

Tagamata raha narratiiv

Läbi laenude ja keskpankade tugiostude juurde loodav valuutamass töötab nn Cantallion efekti alusel, rikastades neid kes "trükitud" summasid saavad esimesena kasutada. Ülejäänutele tähendab see ostujõu kadumist. Sel teemal ilmus hiljuti hea raamat Jimmy Song poolt, mille pealkirjaks on "Tagamata raha rikub kõik". 

Song kirjutab: "Võltsraha sünnitab võltsuudiseid ja võltsfakte. Kõikumine reaalsuse tunnistamise ja selle eiramise vahel on otsene tagamata raha tagajärg. Traagiliselt on meie raha tehislik, mistõttu on tegelikkuse varjamine lihtne. Et vabaneda sellest kahjulikust mõjust investeerimisturgudele imbuvatest võimumängudest, vajame kindlat, usaldusväärset ja prognoositavat raha." 

Tagatud raha pole olnud maailmas kasutusel üle 52 aasta alates augustist 1971, kui Nixon ajutiselt kullastandardist loobus. Selle tulemus on võlakoorma kasv ja teenindamatus.

Loomulik on see, et kui ka sul on võlg ja seda on keerukas tagasi maksta mõjub see stressi loovalt ja tervist kahjustavalt.

Samal ajal valdavas osas peavoolumeedias räägitakse nagu inflatsiooni põhjustaks kasumiahne ettevõtja, tarneahelaprobleemid, sõda vms tegurid. Kasumiahne kohaliku ettevõtja asemel on meil megakorporatsioonid, mis saavad maksujuristide armee toel läbi väga madala maksukoormusega. Kuigi ka muudel siinse lõigu alguses mainitud teguritel on ka olemas mõningane võimendav mõju, ei ole need ükski inflatsiooni algallikas.

100% tagatud raha perioodidel on inflatsioon olnud alati tundmatu nähtus.

Murray Rothbard ja Ludwig von Mieses on defineerinud, et inflatsioon on "rahapakkumise suurendamine "tühjast õhust"".

Milton Friedman on öelnud "Inflatsioon on alati ja kõikjal rahanduslik nähtus". Mike Maloney on avalikkusele väsimatult selgitav, et viga on siin sõna "raha" väärkasutuses, sest raha põhiomadus on ostujõu säilitamine. Meil on aga ühiskonnas kasutusel tagamata valuuta. Ta rõhutab, et me peaksimegi euro ja dollari jt valuutade puhul rääkimata tagamata valuutast (fiat currency), siis see looks arusamist.

Probleem ongi see, kaasaegne rahanduspoliitika tugineb meil sisuliselt valuuta ostujõu vähendamisel läbi selle "juurdetrüki", mis loob inflatsiooni ja viib ostujõudu kadumisele. USA-st alguse saanud QE ja QT (kvantitatiivne kokku tõmbamine) on siin varakantimise programmid, mis mõjutavad läbi petrodollari paradigma igaüht ja loovad nii inflatsiooni kui ka intressitõuse ja muid turumoonutusi.

Kui me juba rahandust ei mõista, siis kuidas me saame mõista majandust?

Majandust mõistev inimene saab ju aru, et inflatsioon viib selleni, et ostujõud kukub ja maksutõusu korral ei jää muud üle kui töökohti koondada või oma tegevus lõpetada või kolida see mõnda teise riiki. Sellest ka nt Wise jmt üksiksarvikute peakontorid väljapool Eestit ja Bolt autod Läti või Leedu numbritega. Aga seda saab lubada kui sul on rahvusvaheline haare. Sellest ka megakorporatsioonide mõjujõu kasv.

Valuutatrükk ja inflatsioon on tuginedes Ludwig von Miesesele poliitikad. Eestis on Reformierakonna võimu ajal on ERR andmetel 2023. a alguse seisuga riigieelarved olnud seni kokku -6,38 miljardit defitsiidis ja Keskerakonna peamistritooli ajal oli vastu vaatav saldo meil ka -5,09 miljardit.

Väljapääs oleks tagatud rahale üleminek (milleks meil Eestis puuduvad riiklikud kullareservid aga ka tegutsemisvabadus kuna oleme eurotsooni liige), õigusaktide ulatuslik vähendamine ja selle tulemusel võimalikuks muutuv ametnike arvu vähendamine. Kui need eeldused on täidetud saaks omakorda makse alandada.

Loogiline jada on siin ühene, esmalt õigusaktide vähendamine vähemalt 1/3 mahus ja siis ametnike arvu vähendamine 1/3 mahus. Kui need kaks sammu on tehtud saame omakorda vähendada ka makse 1/3 ja elavdaks kiirelt ettevõtlust ja suurendaks seeläbi riigi tulusid.

Midagi analoogset on hetkel alustatud Milei vedamisel Argentiinas. Selle tulemusel on hinnatõusud pidurdunud. Meil on aga sellise ausa loogika asemel rahandusest saanud propaganda, mille kõrvalt selle valdkonna ministril jagus lahti rulluvas majanduskriisis aega ka presidendi tühistamisega kätt proovida.

 

Mis on propaganda?

Propaganda osadeks on:

  1. Vassimised/valed (näiteks, valmiste eel väitmine, et maksud ei tõuse ja valmiste järel koheselt maksutõusude loomine avaliku debatita usaldushääletuste toel);
  2. Vastuolulised seisukohad (näiteks peaministri selge sõnum, et Venemaaga äri ajamine tuleb lõpetada samal ajal kui tema abikaasa ettevõtte poolt sinna kauba vedamine ei ole tema arvates vastuolus moraaliga, mida ta ise propageeris);
  3. Hirmu külvamine (näiteks, pandeemia aegse meediakajastus koos teaduse tsensuuriga või väide, et "Eesti on sõjas" olukorras kus kogu Euroopa Liidus on rahu);
  4. Tühistamine ja ainutõe monopol koos kohustusega uskuda võimul olija või turu domineerija tõesse(näiteks sõltumatute arstide ja teadlaste sõnumi levitamise keelamine pandeemia ajal või presidendi tühistamispüüdlus).

Kuidas Eesti kodanikkond ei märka, et need nõukaaegsed meetodid on ka praegu kasutusel nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Eetiline kodanikuühiskond on usalduse ja vastutusepõhine, võimu ihkavate poliitikute ja ametnikeühiskond aga kehtestab end usalduse puudumise tõttu propaganda läbi. Propaganda toel hangitakse siin võimule autorteetust, sest lubadused (enne valmisi või muid võimu mõjutavaid sündmuseid) ja teod lahknevad.

Üks näide pandeemiaajast: "Probleem on selles, et kõneisikud (ja usalda-teadust-fanaatikud) varjasid regulaarselt ebaselgusi, peitsid ebamugavat infot ja tampisid maha sisemist opositsiooni, et paista võimalikult autoriteetne," kirjutas Columbia ülikooli sotsioloog Musa al-Gharbi 15.02.2021

Propaganda rõhub mustvalgele ja kaotab nii värve kui halltoone aruteludes. Teadus on kõhklemise distsipliin kus tõde on sõltumatu arvajast ja sellisena on see propaganda vastanud.

Teadus on usku välistav, sest kõik saavad ise katsetades jõuda samale järeldusele kuna tee järeldusteni on sõltumatut tõendatud ja korratav.

Eetilises kodanikuühiskonnas ja õigusriigis pole propagandale kohta

Tagantjärgi teame kõik, et AK kaadrid tänaval surijates oli Xi valitsuse propaganda, mis oli kaugel tõest. Pritsidega valges kostüümis tänaval käimine oli hirmu toel kodanike kontrolli alla saamiseks ja isegi ehk demograafia- ning majanduskriiside varjamiseks.

COVID-19 viirusega kokkupuude oli tervisekahjustustega riskirühmadele selgelt eluohtlik ja eksisteeris viiruse levi kiirusega seotud piiratud võimsus meditsiinisüsteemis.

Tavainimeste alateadvus aga püüdis ekraanidel näidatust kinni (surma)hirmu. Selle hirmu toel kehtestati Eestis 26.08.2021 enneolematu põhiõigustekriis.

Olukord, kus hirmuga aeti inimesi osalema globaalses meditsiinikatses oli midagi, kuhu me õigusriigis ei oleks tohtinud sattuda. Seda enam, et vaktsiinid olid eksperimentaalsed ja erandkorras müügilubadega ning nagu selgus tagantjärgi ka ei aidanud.

Tänaseks on seda kinnitanud ka mitmed kohtulahendid. Neist üks on 99 leheküljeline lugemine, mida igaüks võiks ette võtta, sest kohtuniku argumentatsioon on selge ja arusaadav. Selles tuuakse välja, et "Igal juhul nõustub kohus kaebajatega selles, et käesolevaks hetkeks ja uute viirustüvede leviku taustal teadaolevad andmed vaktsiinide tõhususe kohta kinnitavad vaieldamatult vaktsiinide sobimatust nakatumise ja haiguse edasikandumise ärahoidmisel, arvestades, et nakatutakse ja haigus levitatakse edasi nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud isikute seas, kusjuures osakaalud selles eristuses on käesoleva aasta alguse ajaks peaaegu võrdsed."

Selle kõige foonil on väga keerukas mõista WHO võimukaaperdamise katset rahvusriikide üle pandeemiaolukorras. Kui kriisi midagi näitas siis seda, et just kohapealsete oludega arvestades saavutati parimaid tulemusi.

 

Põhiõigused ja sõnavabadus kui vabaduse alustala

Ülle Madise kirjutas: "Mulle tundub, et osa teadlasi ja ametnikke on vabas maailmas lasknud end suruda poolt valima, sest erapooletule ekspertiisile pole avaliku arvamuse väljal eriti ruumi. Kas pole nõnda, et meil Eestiski astub otsekui miiniväljale igaüks, kes püüab ideoloogiliselt laetud avalikku arvamust takka kiitmata erapooletult arutada näiteks metsanduse, põlevkivi kasutamise, koroonapiirangute või mittekodanike hääleõiguse üle kohalikel valimistel. Kõik need on moraalselt laetud teemad, kus nõutakse poolt-vastu loosungit, mitte argumenteeritud teaduspõhist nüansseeritud ja kehtivuse piiridega väidet."

Propaganda on kõikjale imbunud nagu kirjutas Aleksei Lotman juba 2018. a seoses Venemaalt agressiivseks muutunud kultuuri ekspordiga, mis eelnes vallutussõjale Ukrainas.

Kodanikuühiskond põhineb sõnavabadusel ja riik Põhiseadusel. Kodanikuühiskonna toimimise vundament on heatahtlikkus, ausus ja eetika. Eetika koos isikliku vastutusega tagab selle, et õigusriik saab toimida.

Vaenukõne keelustamise katse on suukorvistamine ja demokraatia kaotamise püüdlus. Ajalugu on näidanud riiklik tõemonopol koos plaanimajandusega on hävitav kooslus.

Ajaloost on teada, et paljud diktaatorid on võimule tulnud ju valmiste (manipuleerimise) kaudu, nt Hitler ja Mussolini ju ei korraldanud Lenin või Mao kombel revolutsiooni. Seega valimiste olemasolu ei välista propagandat ja tõemonopoli loomist. Need välistab tugev kodanikuühiskond ja julgus väljendada oma arvamust ning põhimõte, et seadused, aga ka planeeringud ja arengukavad, kehtivad võrdselt kõigile.

Mida peame muutma juhtimises?

Tänases Eestis on puudu ametniku ja poliitiku isiklik vastutus. Veelgi enam puudus on julgusest vabandada.

Hea juht on see, kes otsustab kiirelt. Samas, selge on see, et kiires otsustamises tuleb ette eksimusi.

Iga juht eksib varem või hiljem, sest otsustamise hetkel ei ole teada sügavuti kõik faktid. Siin on oluline eksimuste tunnistamine ja vabandamine. Kui vabandus on siiras ja eksimus vähene ongi vabandamine piisav.

Eetiline kodanikuühiskond ja ettevõtluskultuur on elutervelt andestav.

Samas, kui eksimus on suur (nt põhiõigusteriivet loov või eetiline süvavääratus), siis peaks siin järgnema tagasiastumine. Kui ettevõtluses on meil isiklik vastus, siis poliitikutel ja ametnikel see puudub. See soosibki propagandat ja ringkaitsekultuuri, mis on olemuselt toksiline.

Kuidas saab kodanik tunda end hästi riigis, kus valimiste eel peaminister väidab, et maksud ei tõuse ja valimiste järel on maksutõus koheselt peateema?

Kuidas saab ettevõtja teha 5 või 10 aasta pikkuseid investeeringuid, kui õigusruum ja maksud muutuvad pea iga aasta ja raha asemel on tagamata valuuta?

Seda eriti kus tagamata valuuta probleemide foonil on avaliku debatita toimuv rahvusvaheline rahandusparadigma muutus keskpankade programmeritavate digivaluutade (CBDC) suunas, mille Eesti valitsus jõudis hiljuti vaiksel heaks kiita.

Kuni me sellistes olulistes küsimustes nagu raha, tervis, vaimne heaolu ja riigijuhtimisekultuur ei suuda pidada debatti ega rääkida asju kodanikele arusaadavalt, oleme nadis kohas.

Aeg on seda muuta!

Aeg on asuda tegema teadlike valikuid!
 


Muutus algab sinust! Sinu saamisest teadlikumaks.

Millega alustada?

Ennekõike alusta enda ja oma kaastöötajate vaimse vormi treenimisest! Hangi endale korralik finantsharidus (alustada võid ülal olevast videost) ja arenda enda võimest propagandat läbi näha, et siis sellele julgelt mitte alluda ning seista tõe eest.

Kokkuvõtteks

Täna on meil veel riik, milles Põhiseaduse järgi on kõrgeim võimukandja rahvas. Eetilises kodanikuühiskonnas ei saa kobarkäkkijad, kilekotiga valuuta parteikassasse vedajad ega põhiõigustekriisi loojad olla ei ministrid ega parlamendi liikmed. Asjaolu, et meil nii on räägib nii mõndagi eetikakriisi ulatusest ja propaganda ulatusest.

Me kodanikena vajame vaba riiki, kus on au sees riigimehelikkus ja kus poliitik ning ametnik kodanike ja ettevõtjate osalusel kokkulepitud visiooni raames teenib rahvast.

Vajame riiki, kus kodanik saab anda oma hääle kodanikule, ilma, et see leiaks valimistulemuste avamisel ümberarvestamist partei(tagatoa valitud seltskonna)le.

Siiri Sisask ütles kord "Plekktrummi" saates, et kõigil on ju süda ja "Igaüks oma südames teab mis on õige". Oma südant kuulates ja usaldades ning samal ajal teadlikult tegutsedes on lihtsam tagada oma vaimset heaolu ja teineteist austavat kodanikuühiskonda.

Blogi autor: Kaur Lass.

Jaga seda blogipostitust: